Oma värskes raamatus The Nordic Gender Equality Paradox kummutab autor Nima Sanandaji müüdi, nagu oleksid sookvoodid õnnistuseks naisterahvastele ning edu võtmeks ettevõtetele.
Põhjamaade ja eriliselt Norra kogemusele toetudes väidab Sanandaji, et kvootide mõju on kas neutraalne või negatiivne.
Aastal 2006 rakendus Norras nõue, et 40 protsenti kõikide ettevõtete juhatuste liikmetest peavad olema naised, kirjutab ajalehes Financial Post kõnealust raamatut refereerinud Andrea Mrozek.
Kohustuslik kvoot puudutas 500 firmat. Ligikaudu 100 neist muutsid keerukate, kuid seaduslike võtetega oma struktuuri, et uut reeglit vältida.
Kohe pärast kvootide kehtestamist kukkusid ettevõtete aktsiahinnad 3,5 protsenti, kirjutab Sanandaji. Naiste palkadele ja nende valikule ärimaailma siseneda oli kvootide mõju sisuliselt olematu.
Investorite silmis vähenes firmade väärtus seetõttu, et kvoodisurve tõttu tuli kiiremas korras edutada nooremaid ja vähemkogenud naisi.
Nagu näitab üks Taanis läbiviidud põhjalik uuring, on naiste palkamisest firmadele kasu küll, kuid üksnes tulenevalt nende kvalifikatsioonist. Kvootide survel hakatakse aga värbama naisi kiiruga ning tulemuseks on valed valikud.
Kvootide asemel võiks poliitikud proovida efektiivsemaid meetmeid, näiteks maksude langetamist. Nagu näib, mõjutavad kõrged maksud naisterahvaid rohkem – mehed rügavad nendega silmitsi sattudes edasi, naised mitte.
Raamatu lühikest tutvustust autori poolt saab kuulata siit: